Täna, 12. jaanuaril möödub täpselt kuu, kui Tiina Tantsustuudio tõi Kärdla Kultuurikeskuses tantsuetenduse “Lumekuninganna”. Võib vist öelda, et see oli päris esimene täismahus tantsuetendus, mis Tiina Tantsustuudio lavale toonud. Selle ettevõtmine nõudis omajagu julgust ja palju lühikeseks jäänud öid, mille kompenseeris huvilistest tulvil saal, kes etenduse lõppedes tormiliselt aplodeeris. Tänaseks on välja kuulutatud ka lisaetendused, mmis toimuvad 22. ja 23. jaanuaril Kärdla Kultuurikeskuses.
Värsked emotsioonid on nüüdseks veidike seedida saanud ja esimene eufooria möödas. Peamine küsimus, mis minu käest peale etendust küsiti, et kas sa oled rahul. “Muidugi olen rahul”, oli minu esmane reaktsioon. Praegu aga vastaksin nii: “Mul on rahu ja uhkusetunne südames. Arvan, et meil kõigil, kes me selle etenduse nimel vaeva nägime, nii lastel kui õpetajal, on põhjust uhke olla. See kordaminek andis julgust ka tulevikus midagi nii suurt ette võtta, sest tean, et mul on supertublid lapsed, kes mind toetavad ja kellega koos saab igauguseid hullud ideed teoks teha. Laste toetus on mulle kõige tähtsam, sest sellise etenduse tegemine on oluliselt mahukam ja suurem koormus nii tüdrukutele kui õpetajale, kui tavapärane treeningperiood. Ainult koos nendega on võimalik midagi sellist korda saata. Nähes, millise entusiasmiga nemad asja kallale asuvad ja aina uusi väljakutseid ootavad, on õpetajale kõige suurem tugi ja inspiratsiooni allikas.”
Saalis istudes ja etendust vaadates, jah just, seekord istusin ma saalis, oli ikka uhke tunne küll oma õpilasi vaadata, millega nad laval hakkama saavad. Närveerimiseks polnud põhjust, ma ju teadsin, et nad saavad hakkama. Vahel tikkus ainult turtsatades naer peale, sest silma jäi nii mõnigi lõbus detail, mida paneb tähele vaid õpetaja.
Etendus on valminud samanimelise muinasjutu ainetel, mis tuuakse algusest lõpuni publikuni läbi tantsu. Terve tunni jooksul täidavad lava hoogsad tantsunumbrid ja värvikirevates toonides erinevad tegelased. Etenduses osaleb 73 erivanuses tantsijat.
Ei saa mitte rääkimata jätta ühte armast lugu siia juurde. Kui mõtisklesin peategelaste peale ja oma 9.-aastase poja poole pöördusin küsimusega, et kas tema oleks nõus Kajd mängima-tantsima, siis vastas ta mulle järgmiselt: Noh, ma ju Jussikeses aitasin sind, ega ma siis nüüd ka sind hätta ei jäta!”
Pilte etendusest saab vaadata siit!