Tiina Tantsustuudio tantsijad käisid peale kahe aasta pikkust pausi võistlemas ja tõid kohe kaasa laureaaditiitli. “Uhke on olla nii tublide tüdrukute õpetaja!” kommenteeris tantsuõpetaja Tiina Kaev sotsiaalmeedias.
Võimlemisklubi Janika korraldatud festival SlonnyFest 2021 toimus pühapäeval, 19. detsembril Tartus A Le Coq spordihoones. Tt-stuudiot esindasid festivalil kaks rühma. Tt-stuudio V rühm pälvis tantsuga “Tunne mida vajan!” laureaaditiitli ja Tt-stuudio VI rühm tegi tubli esituse tantsuga “Judy”. /Harda Roosna/
1. Kui palju tüdrukuid kummaski rühmas tantsib ja kui kaua nad harjutanud?
Tt-stuudio VI rühmas tantsib 14 tüdrukut 6.-8. klassidest ja V rühmas 9 tüdrukut 9.-11. klassidest. Õnneks on heitlik sügis olnud nende rühmade jaoks üsna soosiv ja tunde pole pidanud ära jätma. Siiski ei saanud tervise tõttu kaasa tulla üks VI rühma tüdruk ja see, et rühmad olid laval peaaegu täiskoosseisus on praegusel ajal väga suur asi.
Harjutama hakkasime septembri keskel. VI rühma tants sai tegelikult valmis juba kevadel, aga jäi nn kaunistamata, ehk siis koreograafia sai paika, aga jäi veel lavaküpseks lihvimata. Selle tantsu, “Judy” lugu on ka sootuks teine, kui tradistisooniliselt meie stuudios, kus tantsud loon peamiselt mina. Seekord aga mõtlesin kevadel, et kui taas sai natuke õuetingimustes tunde teha ja suvevaheajani olid jäänud loetud tunnid ning esinemisi tulemas polnud, et millega tüdrukuid motiveerida. Siis tuli mõte, et laseks nendel teha ise tantsu, aga nii, et kõik panustavad võrdselt. Nii saigi protsess käima lükatud. Algatuseks valis iga tüdruk välja muusikapala, millele ta tahaks tantsu teha. Siis toimus hääletus ja enim hääli kogunud laul sai tantsu muusikaks. Siis hakkasid tüdrukud tundi kaasa tooma liigutusi, liikumisi, kombinatsiione, mis siis mina õpetajana aitasin järjekorda, muusikasse ja joonistesse seada. Mina ise ei ole sellesse tantsu pannud ühtegi sammu. Minu rolli oli kõik siduda üheks tervikuks. Nii see meeleolukas tants sündis. Kui algselt oli see tants sündinud 7. klassi tüdrukute grupitööna, siis sügisel õpetasime tantsu ära kõigile tüdrukutele ja andsime viimase lihvi. Nüüd tantsivad tüdrukud seda suure mõnuga.
Teisel tantsul on aga sootuks teine sünni lugu. “Tunne mida vajan” on nn tellimustöö. Septembri lõpus sain toreda telefonikõne 2022. aastal toimuva Tallinna Võimlemispeo “Aeg Unistada” pealavastajalt Deeli Jõgilt, kes tegi ettepaneku ja pani mind mõtlema, kas oleksin nõus vastu võtma väljakutset ja olema 9.-12. klasside liigijuht ja kava autor. Peale väikest mõtlemisaega ja tüdrukutega läbi rääkimist, sest just nemad on need, kes minuga koos selle protsessi kaasa peavad tegema, võtsin pakkumise vastu ja töö läks lahti. Muusika oli ette antud ja õnneks kõnetas see mind nii, et koreograafia lausa lendas mu mõtetesse. Tuli ainult järjekorda panna ja ilusti muusikasse sobitada. Tüdrukud olid suureks abiks ja toeks kogu protsessi vältel. Eile, kaks päeva peale võistlust filmisime kava üles ka õppematerjalina teiste rühmade jaoks, kes Tallinna peol osaleda soovivad ja seda õppima hakkavad. Meie hakkasime kava tegema ja õppima, mis käis käsikäes alates oktoobrist.
2. Miks paus nii pikaks venis?
Võistluspaus venis pikaks seoses ikka selle koroonaga. Paljud võistlused on ära jäänud ja need, mis on eritingimustes toimunud, siis oleme koostöös tansijate ja lapsevanematega otsustanud, et hetkel ei ole mõistlik massiüritustele minna.
3.Milline oli tantsijate emotsioon kui selgus, et saate minna võistlustele?
Kuna tegu oli esimest korda toimuva festivaliga (eelmine aasta oli plaanitud seda teha esimest korda, aga ei saanud toimuda), siis ei olnud meil varem aimugi, et selline võistlus ülde on ja teade selle kohta jõudis minuni juhuslikult kolleegi kaudu ja hakkasin uurima. See oli kõigest kuu aega enne võistlust. Mõtlesin, et see on hea võimalus lõpuks tüdrukutele midagi pakkuda ja tegin neile ja lapsevanematele selle ettepaneku. See võeti vastu ühehäälse “jah-ina”. Kõik olid veidike elevil. Nagu ikka, mõned rohkem, mõned vähem, mõni näitas seda rohkem välja, mõni elas rohkem sissepoole, aga üldjoontes jäi kõlama ikka see, et lõpuks saab ometi taas saare pealt välja.
4.Kas nii pika pausi järel oli tüdrukute hea esinemine ja laureaaaditiitel õpetajale üllatus või pigem mitte?
Mina läksin sinna selle mõttega, et saaks tüdrukutele pakkuda uuesti midagi motiveerivat, anda üks energiasüst, mis silmad taas särama lööks. Ainult enda treeningsaalis jalatõstmine muutub igavaks lõpuks kõigile, kui ei ole mingit väljundit. Seega ei läinud ma sinna suurte ootustega. Kuna tegu oli ka uue festivaliga, siis ei osanudki midagi oodata, aga ei saa salata, lõpptulemus rõõmustab väga. Mõlemad rühmad tegid hea esituse. Olen tüdrukute üle väga uhke. Lavanärv oli sees enamustel, kas minul endal. Paus oli olnud pikk. Kodupubliku ees tantsida on ikka sootuks teine, kui žürii ees, kes sul otse vastas istub ja pingsalt jälgib iga varbasirutust.
Küsis Harda Roosna, 22.12.2021
Vastas Tiina Kaev
Pilte võistlustelt saab vaadata siit!